Terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas

II 40 Donneloye, u. Selle töö peamised komponendid K.

Jaak Seiinger Lemberg. Ignaz Kulimann Wien. Perlemutter Warschau. Otto Warschau. Willy Otto Wilna. Harry Jacoby Wilna. Erick Buck Võru. Ottomar Lilienthal Tallinn. Kurt Dehio Tallinn.

Inkeri Lunia Kojanni. Huikamen Helsinki. Helvi Kutajawuori Helsinki. Hugo Tael Tallinn. Ewald Lensmann Tallinn. Tederson Tallinn.

terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas

Renee Tiganik Tartu. Olga Tint Tallinn. Weckram Tallinn. Olga Sieder Tallinn. Ilse Sieder Tallinn-Seewald. Raim Haapsalu. Diese recht seltene, mit einer Empfängerliste versehene Nebenform der flandrischen Glückskette hat mir aus dem Ausland bisher nur in der folgenden französischen Niederschrift vorgelegen, die am aus Paris nach Kiel gesandt worden ist 2 : Envoyez, s.

Elle a ete commencee par un agent de chfemin] de fer et devrait faire trois fois le tour du monde. Ne brisez pas la chaine.

Cela portera bonheur. Envoyez la dans les 8 jours et vous aurez de la chance. Auch aus Estland kenne ich nur einen originell formulierten Text, der im März in drei Exemplaren aus Tallinn nach Viljandi geschickt und dann in der Zeitung Sakala" veröffentlicht wurde 3 : Sain keti", kuhu juba lülitud juurdelisatud nimekirjas mainitud isikud.

Kett" peab kolm korda ulatama ümber maakera.

Merendusalaste mõistete seletusi. Esimene peatükk.

Alatud on tema Ameerika raudtee teenija poolt ja tema ülesanne on juhtida tähelepanu raudtee ja autoteede ristlemise hädaohule. Kuna keti" jatkamisest olenevat asja edu, saadan Teile keti" edasi palvega, saata sama edasi 9 päeva jooksul 9 isikule. Die Kette" muss dreimal um 1 Über die Ortsnamenformen zu Nr und 46 vgl. VIII Naiivse ebausu veidrusi. Sakala MärzNr. Begonnen worden ist sie von einem amerikanischen Eisenbahnangestellten und ihre Aufgabe ist, auf die Gefahr der Kreuzung von Eisenbahn und Autowegen die Aufmerksamkeit zu lenken.

Im übrigen herrschen angelsächsische und romanische Namen vor".

Danach muss diese Liste in ihrem Anfangsteil mit der als Ganzes ebenfalls nicht veröffentlichten estnischen Empfängerliste übereinstimmen, denn es sollen hier u. Dawes, Henry A. Ford, Colonel A. Briand, George F. Gilbert, J. Brown usw. Staatsversammlung A. Oinas, Stadthaupt A. Uesson, Ing. Perna, Ing. Kreisverwaltung R. Ambros und der Techniker des Wegeministeriums A. Diese andere Nebenform der flandrischen Glückskette hat mir zufälligerweise in ausländischen Niederschriften bisher nicht vorgelegen.

Sie ist aus der langen Fassung der flandrischen Glückskette entstanden und enthält gleich dieser eine Beispielsammlung und eine Empfängerliste letztere ist in 4 Fällen sekundär weggefallensowie manchmal ausserdem ein interessantes Nachwort. Diese Glückskette liegt mir aus Estland in 14 Aufzeichnungen vor 13 deutschen und 1 russischen ß mit Empfängerliste, a ohne : A. ERA II 34, f. II 34. II 34, f. Ort unbek. Deutsch ß F. Eisen Ms Tallinn. ERAValga. Russisch ß1 Tartu.

Deutsch a. Diese 14 Texte gehen ungefähr auf folgenden Archetypus zurück: Wünsche des Glücks. Sende diese Kette weiter. Fertige neun Kopien an und sende diese an deine begabtesten Freunde, denen du Glück und Karriere wünschest, wenn möglich innerhalb 24 Stunden nach Empfang.

Schon innerhalb der nächsten neun Tage wird sich etwas ereignen, was dich freut. Dir aber, wenn du es als Scherz auffassest, wirdunglück zustossen.

Der Frau Sanitätsrat Dr. Eeperncb npepbatb 9Ty ivfeiib. Dieses Verhältnis der Texte zueinander wird durch einen Vergleich der zehn vorhandenen Empfängerlisten vollkommen bestätigt 1. Domensky M, A: M. Jules M, AKL: f. Smith KM, AN: f. Nurmi KMN, A: f. Luboswaschenck bzw. Dybsjood M, AKL: f. Biese verunglückte auf einem Skiausflug, nachdem sie sich über die Kette des Glücks lustig gemacht hatte. Bror A: N. Kitterhaus nur A. Thal nur A.

Ehrler nur A. Carraciola nur A. Reichenberg nur A. Dietrich nur A. Rabe nur A. Eliska Julik nur A. Ferkitzer nur A. MN, AKL: f. Koch nur A. Helene Meyer L, A: M. Lii Dagover AKL. MN: f. Frau Dr. KLMN, A: f.

  1. Kõhu nina tõmbamine
  2. Inimvabaduse risk ja raskused.
  3. This thesis file must then be defended before a jury whose members not necessarily academic personalities are suggested to the sponsoring university by the candidate.
  4. Põletamine ja valus kirjutada mida teha
  5. Ресурс заблокирован - Resource is blocked
  6. Mattieseni trükikoda o.
  7. Meresoolased huuled. Esimene raamat. « Uido Truija

AL, K: Hr, U:f. Samuel KN, AM: f. Zent, N: a-p IXeöeH. Rabe A, KL: Fr. Rabe, M: Dr. Ortwin Rate, N: «-p 0. Gabriel Dreis, M: f. Lilli bzw. Bayer-Ehrenberg M: v. Martin Grünewald A: Dr. Handl,welcher in der neunten Stunde nach Erhalt grosse Geschäfte zum Abschluss bringen konnte". Jaks 11g. Bros L Torkelsen ein. Hans Luchterhand.

terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas

Edgar Kant 1. A: Henrik Sepp. Friedrich Puksov. Walter Anderson. BCDEF: B: CDEF: C: Alma Päss.

DEF: Elise Aron. D, EF: f. Kenn Karlsberg. Treu de D, E: M. Freude, F: M. D: EF : Sachs E, F: m. Ni e derberger. Viburi E, F: Dr. Wiberg bzw. Through the innocence of her youth and her love for these same subjects, Sharon fought through the problems of publication, mostly on her own. In this translation, I have tried to render the written word as close to "speech" as possible while not betraying the grammatical logic behind the statements.

French and English verbal patterns differ greatly. A note of thanks is due first of all to Iannis Xenakis himself for initially suggesting this translation to me.

His encouragement. Deep thanks to Robert Pépin for his patience and thoughtful eye. A special note of thanks must also go to Robert Kessler. I would like to dedicate this translation to my parents Elizabeth and Walter Kanach.

Sharon E. Presiding over the jury was Terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas Teyssèdre. Not only do they present extraordinary deviations, rich in new creations, but also fossilizations, ruins, and wastes, all in continuous formations and transformations, much like clouds - so distinct yet so ephemeral. Taolistel komandöridel puudusid teadmised lahingukorra kohta ja seetõttu nad eskaadri koosseisus merelahingutes ei osalenud.

Küll aga valdasid nad suurepäraselt neid oskusi, mis olid vajalikud mereröövlitele — vaenlase laevade jälitamine, nendele ööpimeduse katte all ligi hiilimine ja abordaažiga vallutamine. Taolised laevad ei piirdunud ainult seilamisega Briti saarte ümber, Inglise kanalis ja Põhjamerel — nii mõnedki olid võtnud kursi üle Atlandi ookeani; varitsesid Inglise laevu Põhja-Ameerika rannavetes ja olid jõudnud isegi Hudsoni lahte.

Venemaa sõjaline kohalolek nendes valdustes aga oli seni olematu. Vene sõjalaevastiku ohvitseridel puudusid isegi kogemused purjetamiseks Läänemerelt Loode-Ameerika rannikule. Mereväeohvitseride gruppi, kes Vene valitsuse poolt Inglismaale suunati, kuulusid leitnant Adam Johann von Krusenstern, tema õpingukaaslane Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse päevilt leitnant Juri Lisjanski ja tuntud meresõitja-maadeavastaja Vitus Beringi pojapoeg leitnant Jakov Bering.

Seoses kuninga pea maharaiumisega tuleb tõe huvides märkida, et giljotiini tapakirve all ei kukkunud pööbli jalge ette mitte ainult Prantsusmaa kuninga või aadlike ja rojalistide päid. Revolutsioon asus õgima oma lapsi. Võimetu ja äraostetava valitsuse vastu alanud protestiliikumine sattus nõdrameelse surmatantsu keerisesse. Seda surmatantsu piitsutasid tagant ja õhutasid jäiga ja võrdlemisi nürimeelse mõtlemisega radikaalsete rühmade juhid — nende võimukas ja vägivaldne peamees kodanik Danton ehk Äraostetav, revolutsioonile hullumeelselt andunud ja tuline terrori pooldaja kodanik Marat ehk Lihunik ja kõigist neist ohtlikum — lühinägelik diktatuuriideoloog kodanik Robespierre ehk Äraostmatu.

Revolutsioon õgis isukalt ja nõudis aeg-ajalt ka maiuspalu. Giljotiin tegi oma töö korralikult. Revolutsioon sai suurepärase maiuspala. Revolutsiooni isu oli täitmatu, kuid sellele tegi lõpu üks väike mehike — suurtükiväekapten kodanik Bonaparte.

Aga kes oli Bonaparte? Kes teda veel ei tundnud, see sai varsti tundma… Lõuna-Prantsusmaal sadamalinnas Toulonis tõstsid pead aristokraatidest ja rojalistidest kontrrevolutsionäärid. Neid toetas Inglise laevastik. Pärast mitmeid katseid Touloni kindluse hõivanud kontrevolutsionääridest jagu saada, usaldati rünnaku juhtimine ühele juhuslikult sinna sattunud väikesekasvulisele suurtükiväekaptenile, kelleks osutus Napoleon Bonaparte. Väikese suurtükiväekapteni juhtimise all veeretati suurtükid väga nutikalt valitud positsioonidele, ja Kontrevolutsionäärid muudeti hakklihaks, inglise laevastik aga põgenes kiiruga Touloni sadamast, suundudes Vahemerele.

Meresoolased huuled. Esimene raamat.

Napoleon võitis oma esimese lahingu, aga see ei jäänud viimaseks, ja Euroopa õppis seda väikest mehikest tundma läbi väga valusate kogemuste. Selle esimesel pingil istus kutsar, tema selja taga paraadmundris leitnant Adam Johann von Krusenstern ja tagumisel pingil, seljad Krusensterniga vastamisi, tema toapoiss Jüri. Aga sellest hetkest, kui toapoiss istus ohvitseri seljataha vedruvankrisse, ei olnud ta mitte enam toapoiss, vaid auastmelt tunduvalt kõrgem — mereväeleitnant Adam Johann von Krusensterni tentsik.

Ka oli Krusenstern, arvestades eelseisvat Inglismaale sõitu, andnud Jürile eurooplasele kohase nime — Georg Kruze, kuigi omavahelises vestluses kutsus Krusenstern oma tentsikut ikkagi Jüriks. Perekonnanimi Kruze tulenes Krusensterni esivanemate nimest.

Studia humaniora Estonica teist vabanumbrit. Methise iga neljas number on mõeldud vabanumbrina ning erinevalt harjumuspärastest, näiteks mõne konkreetse akadeemilise konverentsi ettekannete edasiarendustel põhinevatest teemanumbritest ei koondu vabanumbrid temaatiliselt mõne ainitise probleemideringi ümber, vaid kujutavad endast nii kirjutavate autorite, uurimisdistsipliinide kui ka käsitletavate teemade lõikes pigem sattumuslikku ja osalist tunnistust eesti humaniora hetkeseisust. Range kontseptuaalse piiritletuse asemel pakuvad need lugejale seega pigem ennustamatut avastamisrõõmu; mõne kitsa probleemi põhjaliku lahkamise asemel võimaldavad need pigem vabalt ja mõnevõrra juhuslikult välja kujunenud terviku üksikosade vahelist mõnulist seoseloomet ning ülevaadet just sellisest laiemast teemade ringist, mis eesti humanitaarteadlastele sel ajahetkel huvi pakub. Tegu on tekstidega, mis oma aineselt või küsimusepüstituselt ehk alles hakkavad siinsel teadusmaastikul mõttekaaslasi koguma, kuid seda enam on hinnatav nende iseseisev uurimishimu.

Krusenstern oli Hagudi ja Revali vahet sõitnud lugematuid kordi: küll ratsa, küll vedruvankris istudes. Tema jaoks oli see järjekordne lahkumine ega tekitanud erilisi emaotsioone; kodust lahkumine, pikad äraolekud ja naasmisrõõm kuuluvad meremeheameti juurde. Kahekümne ühe aastasele Jürile oli see esimene lahkumine kodust, ja nagu hilisem käekäik näitas — koju ta enam tagasi ei pöördunud. Jüri heitis viimase hüvastijätupilgu värava kõrval kasvavale pärnale, libistas kurbust tundes silmad üle mõisahoonete ja nende taga asetseva tiigi ning väikese jõekese; lehvitas hüvastijätuks teda väravani saatma lipanud kahele nooremale vennale ja veel nooremale õekesele.

Isa ja ema olid jäänud nukralt õuele seisma, raske südamega tunnetades, et oma vanemat poega Jürit ei näe nad enam iialgi.

Vedruvanker liikus rappudes piki varjulist vahtraalleed, jõudis välja laiale kruusateele, pöördas paremale ning alustas vankrirataste põrinal pikka teekonda Revalisse.

Kohe allee lõppedes algas avar põld, millel õitses lina. Nõtketel, sihvakatel vartel särasid hommikukastes värsked sinised õied. Tuuleiil kandus üle põllu, hetkeks sinine värv kustus, õrnad peakesed peitusid tuulepuhangu eest, kuid varsti omandas kogu põld jällegi helesinise varjundi.

Krusenstern libistas pilgu üle terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas linapõllu — see voogas ja lainetas justkui meri. Põllud vaheldusid metsatukkadega, vahetevahel viis tee üle madala soo.

Mööduti teeäärsest talust, taamal metsaveerul veel kaks talu, teisal kolmas ja neljas ja siis kõrge kellatorniga kirik, mille tipus harali sabaga kukk. Majad ei olnud suured, aga ka mitte väga väikesed, kaheks pooleks jaotatud: ühes elasid inimesed, teine pool oli loomade päralt.

Pärast keskpäeva tehti paaritunnine peatus teeäärses kõrtsis, et joota ja sööta hobuseid ja anda neile veidike puhkust. Need kõrtsid olid teede äärde tekkinud juba õndsal Rootsi ajal, paiknesid iga kahekümne-kahekümne viie versta tagant ning pakkusid söödavat ja joodavat mitte ainult härrasrahvale, vaid olid kujunenud meelispaigaks ka kohalikele talumeestele pärast pühapäevast kirikuskäiku, või tehti neis peatus teel laadalt koju.

Kõrtsis pruugiti peamiselt õlut, aga ka kangemat kraami. Äsja abiellunud noorperemees tõi oma noorikule, kes istus kannatlikult vankris, peekritäie magusat marjaviina, saades vastutasuks tänuliku naeratuse. Mehed arutasid kõrtsis oma igapäevaprobleeme, mõni targem ja haritum võttis jutuotsa üles ka riiklikes asjades, kuid sellel teemal leidus kaasarääkijaid vähe. Vahel kuuldus kõrtsitoas räuskamist ja puhkes kaklus, kuid jõukamad ja korralikumad talumehed taolist asja ei sallinud, ja õige varsti leidsid kaklejad ennast õuest, olles enne seda saanud jalaga tagumikku.

Seekord oli tavaline argipäev ja kõrtsis ainult üks jalgu puhkav juudi rändkaupmees oma kaubakastiga ning mõned talumehed, kes olid aiasaadustega teel Revali turule.

Kuid Revali turg asus liialt kaugel ja neid talumehi, kes taolise pika tee ette võtsid, leidus selles kandis siiski vähe. Hallis villases kuues, sama värvi kintspükstes, sukkades ja kingades Jüri sammus tema järel.

Sakstekambrisse sisenedes võttis Terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas viisakalt paksu vannutatud materjalist talupojakaabu peast ja silus sõrmedega oma heledad, pisut lainjaid juuksed. Kõrtsiemand asetas ilma küsimata kummagi ette kaks toopi õlut ja õige varsti ilmus tsüstiidi mesinädalad miks ka praetud liha kartulite ja roheliste sibulapealsetega.

Pärast tugevat lõunat ja paari toopi õlut sõlmis Krusensterm mõõgarihma lahti, viskas mõõga kolinal lauale ja heitis saapaid jalast võtmata sakstetoa pikale pingile puhkama. Jüri niheles, kuid jäi istuma. Võib-olla kartis ta oma uusi riideid kortsutada, mille soetamisel oli talle heldelt abi osutanut ja toetust andnud tema ülemus, või Jüri lihtsalt häbenes, aga ta jäi tagasihoidlikult laua äärde istuma.

Ära kunagi seisa, kui on võimalik istuda ja ära kunagi istu, kui on võimalik lamada. Aga veelgi parem, kui oled pidevalt füüsilises ja vaimses tegevuses. Siis oled terve ja elad kaua. Krusenstern jäi õige varsti tukkuma.

Jüri aga vahtis lakke. Tal tekkis kange tahtmine korrakski veel koju saada: vahetada mõned sõnad ema, isa ja vendadega, võtta kätele oma väike õeke, lipata härrastemaja tagusesse parki ja pargi äärse tiigi juurde, emmata hüvastijätuks sihvakat väravapärna. Aga tagasiteed enam ei olnud. Jüri tõusis vaikselt istuli, võttis Krusensterni leivataldrikult paar leivatükki ja väljus terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas kambrist.

Hobused olid lahti rakendatud ja viidud rehe alla päikese eest varjule. Nüüd seisid nad jalalt jalale tammudes rehe all, kaerakotid peas. Kui Jüri sisse astus, pöörasid hobused oma kaerakottides päid ja vaatasid suurte sõbralike silmadega talle otsa. Kaerakottides nägid nad välja üpris kentsakad ja tõid kergendust Jüri hingele. Ta naeratas oma vanadele tuttavatele, silitas nende lakka, poetas siis kummagi hobuse kaerakotti leivaviilu ja hingas kergendust tundes nii tuttavat ja kodust värske heina ja hobusehigi lõhna.

Kutsar oli ennast heintele pikali visanud, mütsilodu silmadel ja magas norinal õiglase und. Ta oli kõrtsitoas paruni kulul kõhu täis söönud ja ka toobi õlut alla kulistanud, nüüd olid kõik tema mured murtud. Kui teekond jätkus, hoidis kutsar hobuseid mõõdukal sammul, et neid mitte liialt väsitada. Krusenstern ei kiirustanud teda tagant — soe ilm tegi reisimise kergeks, kaunis loodus ümberringi pakkus vaheldust.

Pärast keskööd peatus kaarik Krusensternide Revali linnamaja trepis. Jüri juhatati ärklikorruse pisikesse teenijatetuppa ja lubati puhkama heita. Siin ei koormanud liialt väljapeetud ja mõõdetud etiketi kitsendused noorust. Kuigi Revalit peeti provintsilinnaks, lõbutseti siin isegi rohkem ja vabamalt kui pealinnas Sankt-Peterburis, mille seltskonnaeluga oli Krusenstern harjunud kadetikorpuse-päevil.

Revalis ei käidud omavahel läbi mitte paljast viisakusest, vaid seltsiti nendega, kellesse suhtuti lugupidamisega. Kuigi suhtlus piirdus väikese ringiga, ei möödunud ühtegi päeva ilma, et Krusenstern poleks saanud kutset lõunale või õhtusöögile. Kahekümne kolme aastane sirge rühi ja kaunite näojoontega tumedapäine, pisut lokkis juustega mereväeleitnant Adam Johann von Krusenstern sai kutseid ilmuda õhtusöögile Revali ülemkomandöri, tsiviilkuberneri ja laevastiku ülema majja, kus kõrged ametiisikud kasutasid meeldivat juhust tutvustada suurepärasele kavalerile oma tütreid.

Rikkalikult kaetud laua taga arendati sundimatut vestlust, maitsti suurepäraseid veine ja heideti nalja. Tavaliselt järgnes õhtusöögile vaimustav, pisut kergemeelne tantsuõhtu. Krusenstern leidis aega külastada ka Revali teatrit. Kuigi see ei olnud suur ja tema saal oli vaene ilustuste poolest, oli akustika hea ja ka laval toimuv hästi näha.

Krusensterni paremale käele oli istuma sattunud soliidne, võrdlemisi paks, üle keskea härrasmees. Ta istus oma kõrges silinderkübaras kogu etenduse aja vaikselt, kellegi poole pöördumata, ainult aeg-ajalt koputas jalutuskepiga vastu põrandat, andes sellega märku oma emotsioonidest.

Vasakul käel aga oli istet võtnud Krusensterniga peaaegu ühevanune või veidi vanem noormees. Tema lõuaotsa kattis harv, võrdlemisi pikk ja ebaühtlane habe, pea oli katmata, veidi salkus tumedad juuksed rippusid üle kõrvade.

Mina olen Sagadi mõisa pärija Johann von Fock. Võtsite ette pika tee, et külastada teatrit Revelis või Revalis, kuidas Teile paremini meeldib.

Kui pärandi kätte saan, lasen ülikoolist jalga ja hakkan mõisahärraks.

Mit Empfngerliste.

Paks eesriie tõusis. Hetkeks kattis kogu lavaesist kerge tolmupilv, esiridades kuuldus aevastusi, aga puhkenud aplaus summutas need koheselt. Etenduse sisu oli lühidalt järgmine: röövlid otsustasid röövida pulmalisi. Eesmärgiks oli teha daamid paljaks kaelakeedest, sõrmustest ja teistest ehetest, meestel aga tühjendada rahakotid ja rebida ära uuriketid koos kelladega.

Peigmees näitas võitluses röövlitega üles ennenägematut vaprust ja kangelaslikkust, tulevane äiapapa aitas talle kaasa ja üsna varsti olid röövlid maha notitud. Üliõpilane lobises kogu etenduse vältel, tegi märkusi, arvustas igat stseeni, kritiseeris näitemängu ja tsüstiidi sümptomid naiste ravimites, esitas oma tõlgendusi, kusjuures mõned neist tundusid Krusensternile üpris veidrad.

Oleks näitekirjanik näinud ette pulmaliste röövimise suvel, noh, kasvõi sügisel, oleksid näitlejad saanud laval liikuda kergemates riietes. See paks röövel mängib päris hästi, kaks teist veel korralikult, aga ülejäänud röövlid ei kõlba kuhugi. Aga röövlid tapetakse maha, kuni viimseni. Etendus lõppes marulise aplausiga.

Range jaotus osutus kiiresti problemaatiliseks. Phelan täpsustab seda veidi: tema arvates esineb ühes ja samas teoses enamasti nii mimeetilisi kui didaktilisi komponente; neile lisaks toob ta välja ka sünteetilised, see tähendab, tegelaste kui kunstlike konstruktidega seonduvad komponendid samas.

Põhijoontes saab algset eristust mimeetiline ja didaktiline aga tema meelest siiski kasutada. Sellest lähtudes võib Valikuvõimaluse paigutada teoste hulka, kus ülekaalus on didaktilised komponendid kuigi romaanižanri kuuluvana on tal ka selged mimeetilised jooned. Põhimõtteliselt samas suunas osutavad Beekmaniga seoses eesti kriitikas kasutatavad terminid mudelromaan, skeemromaan, kontseptuaalromaan, hoiatusromaan.

Didaktikamimeetika vastandus paistab Beekmani puhul kokku langevat modernismi-realismi vastandusega; kui kasutada veel üht seitsmekümnendatele omast väljendit, siis küsimus on selles, 26 27 A i m è e B e e k m a n n i V a l i k u v õ i m a l u s kas rõhutatakse eeskätt püüdlust kunstitõe või elutõe tabamise poole.

Ülo Tonts pealkirjastab oma Valikuvõimalusele pühendatud artikli samuti sellele vastandusele osutavalt Hoiatuskirjanik Aimée Beekman realismi ja modernismi vahel Tonts Lias on selle sõnastanud nii: Beekmani teostes rööpneb kaks polaarset, teravalt kontrasteeruvat alget: maal ja mudel, kirjeldus ja refleksioon, elupilt ja grotesk Lias Võrdluses olmeraamatutega hakkab Valikuvõimaluse mudellikkus ja skemaatilisus paremini silma paistma kui olemuslik omadus, mitte pelk teostuslik viga; selgemini tuleb esile Beekmani taotlus kirjutada probleemlugu.

Huvitav on see, et ka mitu varasemat arvustajat olid kaalunud groteski-diagnoosi, lükanud selle aga kohe tagasi. Näiteks Ene Mihkelson oletas, et autor on taotlenud teose mõistmist groteskina, ei arvanud aga, et see oleks raamatu päästnud Mihkelson Rein Ruutsoo leidis, et teise aktsendiasetuse puhul võiks Regina natuuri äärmuslikkus mõjuda koguni grotesksena, viidates seega, et tegelikult siiski ei mõju Ruutsoo Nõnda võib öelda, et vähemalt mõned Valikuvõimaluse esimestest lugejatest-kriitikutest kippusid teosele rakendama liialt mimeetilisi kriteeriume, see tähendab, hindama seda kui realistlikku teost.

Seevastu kriitikud, kes rõhutasid, et tegu on ometigi groteskiga, suunasid publikut didaktilisema lugemise poole. Terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas Eelmäe ütles Nooruse veergudel: Antud juhul on tegemist läbinisti groteskse teosega ja seda tuleb hinnata groteski kriteeriume silmas pidades Eelmäe Sellise kaitsetaktika võtavadki edaspidi omaks Valikuvõimalust positiivselt hindavad kriitikud.

Ka teose kanoniseerimisel rõhutatakse selle läbivalt mudellikku loomust vt Tonts Teemat kokku võttes märgib Tonts, et argipildistuse ja mudeli segamine osutus küll efektseks, aga ühtlasi lugejaid segadusse ajavaks võtteks Tonts Sellele segadusele ning algsele, valdavalt mimeetilisele lugemislaadile võis kaasa aidata ajastu vaim.

Kuigi aastate Eestis ei olnud ideoloogilised žanripiirangud enam nii ranged kui varem, hingitses tõenäoliselt edasi harjumus kirjandust hinnata esmajoones sotsialistliku realismi kriteeriumide järgi. Sellele viitab näiteks Pärt Liase katse romaani kaitsta: Detailides ülimalt küsitav, on Valikuvõimalus kui tervik tugev elutõde midagi kiita soovides tasus igal juhul rõhutada lähedust elutõega, isegi kui seda lähedust tuli hoolega otsida.

Samuti puutub vahest asjasse kriitika ja kirjanduse pingeline vahekord aastate lõpus. Midagi olulist ütleb Keele ja Kirjanduse veergudel toimunud proosamõttevahetuses Henn- Kaarel Hellat: [K]riitika ei suvatse avada autori ajendeid, lugejale aga on võõras või harjumatu teoreetikute seisukoht, et kirjandus saab halbadele asjadele vastu seista ka nii, et kirjeldab neidsinaseid asju mingi kunstilise võtte abil erilisse valgusse seatuina Hellat Nähtavasti kippusid Valikuvõimaluse puhul seda lisaks tavalugejaile unustama ka teoreetikud-kriitikud ise.

Seda on hiljem märganud Tonts, kes Mihkelsoni jõuliselt negatiivse retsensiooni üle imestades pakub seletusena välja: [] lõppotsuse tegi ikkagi pettunud lugeja, kellele kriitik oli püüdlikult, aga tulemusteta romaani olemust selgitanud Tonts Rein Veidemann süüdistab rünnakus olmekirjanduse vastu autoreid just nimelt eesmärgituses ja väheses ambitsioonikuses: [] liiga vähe on neis teostes üldistust, vaimsust, moraali [], liiga vähe seda, mis meie hajaliolekut liidaks, meis tervikut kujundaks, lohutaks, inimesestaks Veidemann Valikuvõimaluses on üldistust ja moraali terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas, isegi kui pole päris selge, mille teenistusse need rakenduvad.

Sellest tulebki juttu järgmises alaosas.

terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas

Hinnangute settimine: feministlik manifest? Mihkel Mutil võis olla õigus, kui ta pidas Valikuvõimalust teoseks, mis veel kauaks meelde jääb. Eesti kirjanduse ajaloo V köites, kus Aimée Beekmanist räägitakse, on Valikuvõimalusele pühendatud autori teistest teostest küll pigem vähem ruumi; süžee ärritavamad nüansid jäetakse taktitundeliselt kirjeldamata ja rõhutatakse eeskätt teose eeskujulikku järjekindlust mudelromaanina Tonts Seevastu hilisemas Eesti kirjandusloos on Valikuvõimalus Beekmani teostest enim fookuses, kuigi kirjanik ise on kaanonist välja libisenud, mistõttu teosele jääb vaid paar lauset.

Seekord tuuakse juba esile, et romaan kuulub sotsioloogilisse suunda ja esindab osalt feministlikku diskursust Epner Ka hilisemad juhusliku iseloomuga mainimised tunduvad olevat positiivsed, sealjuures seotud samuti feminismidiskursuse ja teiste nn naisteraamatutega.

Aili Paju Merkuuri tütre uustrüki ilmumist aastal tähistab artikkel, mille juhatab sisse just nimelt nende kahe raamatu kõrvutamine. Valikuvõimalust nimetatakse austavalt manifestiks, kindaheitmiseks tollase eesti naise võimalikele valikutele; räägitakse raamatu haritud, ilusast, targast ja tarmukast peategelasest Holvandus Kätlin Kaldmaa on avaldanud tutvustava artikli, kus tituleerib Valikuvõimaluse eesti kirjanduse kõige naisemeelsemaks romaaniks ja hõiskab kirglikult: enda juurde ma jään ja peategelase valiku kiidan kõigel häälel heaks Kaldmaa Siinkohal tasub kontrasti mõttes osutada, et omal ajal nimetati Reginat ka ürgnaiselikkuse vastandiks, nt Raadla Seesama ilmneb Kaljo Kiisa aasta filmis Regina.

Näiteks ühe Regina linnaskäigu ajal sattub ta Tallinna Raekoja platsil miitingu keskele, kus kutsutakse eesti naisi üles ühinema seltsidesse, et lahendada üheskoos muresid, mis üksinda võivad käia üle jõu. Üks demonstrant kannab silti kirjaga Sünnitus inimväärseks!. Kui miitingupidaja ärgitab võitlema eesti naise, lapse ja pere tervise ja tugevuse eest, lubab see arvata, et sellise eesmärgi võib üle kanda ka Reginale terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas tema teguviisile.

Väga silmatorkavalt on mehed sellest loetelust kõrvale jäetud. Ühtlasi toimub üks filmi viimaseid stseene suvise rannapeo taustal, kus peetakse missivõistlust. Kujukalt vastandatakse kaadri esiplaanil vees kakerdavad ja püher- 28 29 A i m è e B e e k m a n n i V a l i k u v õ i m a l u s davad totakad joodikud, sealhulgas Ants Pampel, ning tagaplaanil seisvad sirged ja siredad näitsikud: allakäinud, kasutud mehed ning elujõulised, terved ja kaunid naised.

Eks nii miitingud kui ka missivõistlused ole oma aja, kaheksakümnendate lõpu märk, mida võis olla lihtsalt põnev ja uuendusmeelne filmi hõlmata; ometigi rakenduvad mõlemad siin sümboleina just nimelt naisküsimuse vankri ette. Kuna filmi stsenaristideks olid filmioperaatori terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas Aimée Beekman ise ja tema kirjanikust abikaasa Vladimir Beekman, võiks arvata, et film seisab algupärandile küllalt lähedal või vähemalt on kooskõlas raamatu autori tahtega.

Teisalt on naisküsimuse rõhutamiseks kasutatud selliseid võtteid, mis ei pruugi sugugi olla stsenaariumisse sisse kirjutatud. Näiteks filmi viimane kaader, mis näitab rõõmsat naeratust peategelase näol, on midagi risti vastupidist raamatu-reginale, kes kössi tõmbudes ja pilku maha lüües postkontorist tänavale tõttab. Tekib küsimus, kas Valikuvõimaluse pidamine feministlikuks manifestiks on ikka õigustatud.

Küsitavad on tegelikult koguni kaks eeldust: esiteks see, et Regina on emantsipeerunud naine, ning teiseks see, et ta on positiivne tegelane. Nagu on selgunud, pidas valdav osa eesti kriitikast teda tõesti emantsipeerunud naiseks. Mihkelson osutas siinjuures küll teatavale vastuolule: Reginale ja tema tutvusringkonnale on patriarhaalsusel põhinev norm elu sisukust toonitav väärtusmõõt. Täpsemini sõnastas paradoksi aga naisküsimuses asjatundlikum saksa arvustus. Renate Rauch märgib: Siin pööratakse ümber käibiv emantsipatsioonimudel naine murrab end lahti perekonna köidikutest, et terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas leida : üldise ettekujutuse järgi emantsipeerunuks peetud naine tahab perekonda, et oma elule rohkem sisu anda Rauch Samamoodi on eraldi arutlusteema, kuivõrd ja mis laadi feminismiga on ühildatavad Kiisa filmi naisseltsid ja trikoovoorud.

Nüüd, pärast teose uustrükki Eestis, osutab Mihkel Kunnus: Beekman ei suuda pakkuda alternatiivi hierarhilisele peremudelile, ta lihtsalt teeb võrrandis väikse ja mugava asenduse ning paigutab Regina sellele kohale, kus traditsiooniliselt on olnud kodu-patriarh, ning kirjeldab tulemust idüllilisena Kunnus Kui varasem eesti vastuvõtt pidas emantsipeerunud Reginat igal juhul enamasti läbinisti negatiivseks tegelaseks, olgu teda püütud kujutada siis ükskõik kas realistlikult või groteskselt, siis harv erand oli Terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas Vetemaa hinnang Reginale kui vabale ja iseseisvale naisele, ilma et sinna lisandunuks ükski halvustav epiteet, ent siiski oli see antud üksnes möödaminnes Vetemaa Regina potentsiaalsele tõsiseltvõetavusele vihjasid tegelikult veel ka Andres Langemets ja Mihkel Mutt.

Mõlemad pakkusid välja võrdluse Dostojevski Kuritöö ja karistuse Rodion Romanovitš Raskolnikoviga, Langemets aga lükkas selle mõtte kohe tagasi Langemets ; Muti lõplik iseloomustus väike naisraskolnikov kõlab jällegi sõna otseses mõttes pisendavalt Mutt Nüüd, mõnikümmend aastat hiljem, toob muutunud kontekstist lähtuvalt Raskolnikovi mängu ka Kunnus, kuigi ta ise selle hinnanguga nõus ei ole. Tõesti, nüüd on Reginast saanud positiivne kangelane. On see aga õigustatud? Teosest enesest ei anna tegelikult hästi välja lugeda ei lõplikku jah- ega ei-vastust.

Nii nagu Valikuvõimaluse suhe emantsipatsiooni diskursusega on ambivalentne, ei ole üheselt 29 30 J o h a n n a R o s s määratletav ka teose eetilis-ideoloogiline lähtepunkt. Ühelt poolt tundub õige ja asjakohane groteskse lugemismudeli kaitsjate rõhutus, et Regina on kavatsetud eriliselt negatiivse tegelasena vt eespool: Bassel, Eelmäe, Tonts jt. Samas hakkavad ennastõigustavad põhjenduskäigud, milleks talle ohtralt leheküljeruumi on antud, lõpuks mõju avaldama ega eristugi enam nii selgelt autori häälest.

Beekmani autorisuhe jääb kohati ebamääraseks, kippudes kattuma teravalt karikeeritud tegelaskujude elutunnetusega Eelmäe Hiljem leiutab Tonts poeetilisema väljenduse: Regina ja autori ühisomandisse kuuluvad kommentaarid Tonts Tähelepanekud on õigustatud. Enamasti hägustuvad saateteksti ja peategelase mõtete piirid: ei ole aru saada, kas mõni tõdemus peab endast kujutama siirdkõnet või jutustaja kommentaari, kuna ka selgesti siirdkõnena äratuntavad tekstiosad on jutustajatekstiga samas stiiliregistris.

Teinekord pannakse naabrinaisele Gertale suhu üldistused kaasaegse ühiskonna kohta, millega äravahetamiseni sarnaseid tõdesid on siiani väljendanud Regina ise, kes seekord aga naabrinaise juttu kulunuks põlastab. Loomulikult ei ole autor kohustatud ei enese ega oma jutustaja või tegelaste seisukohti üheselt sõnastama. Ent taas James Phelanile toetudes: Ilukirjandust lugedes oodatakse vaikimisi, et autor võtaks kujutatud sündmuste ja tegelaste suhtes mingisuguse eetilise seisukoha ning juhiks ka meid sellesama seisukoha suunas, ükskõik kas eksplitsiitselt või implitsiitselt, varjamisi või jõuliselt Phelan Sellisest teguviisist hälbimine toob autori jaoks kaasa teatavaid riske: kui ta jätab niisuguse juhatuse pakkumata, võib publik otsustada, et tegu on autorivastutusest loobumisega, ja koguni leida, et terve narratiivse projekti keskmes on suur auk samas, Lugu "OutSiders" ja selle autori tõlgenduse Merso süüdi mõistetud, sest ta ei mängi mängu ümber, keeldub vale põhjustas tormi reaktsiooni lugejatele, tekitas terve mägi vastuseid ja tõlgendusi.

Igal juhul Camus, kes nägi Mesos "Mees, kes ilma kangelase väiteta, nõustub tõe eest surema," teeb palju inspireerida usku "OutSideri" valitud lahendusse ja ei jõua soovitud.

Kuid kuna Kamite plaan võiks olla, et antinoomia visandas inimese käitumise vahelist lahknevuse ja vajadust järgida moraali väliseid individuaalseid eeskirju ja õigusnorme, mis näitab, kuidas tragöödia võib antinomiat süvendada, mitte Otsuste esitamiseks jätke probleem lahti.

See põhjendus on täiesti ebaloogiline. Seda saab nimetada hüpata. Sartre, nagu me oleme näinud, arvatakse, et inimese olemasolu eelneb olemasolu sisuliselt ja et isik vastutab täielikult asjaolu, et ta sõnastab tema olemuse. Erinevalt Sartra kujutab puhta võimaluse inimese olemust, usub Camus, et inimene määrati algselt inimloomusega ja sisaldab inimvabadust piiravaid võimalusi.

Mis puudutab HeideGGeri vaidlust, võib tema sügavama sügavama tähendust hinnata otseste antiskussiidete avaldustega. Punkt ei ole mitte ainult see, et CAMA eelistas Abstraktne tolmu stiil HeideGGER töötab läbipaistvad, peaaegu klassikaline, siiras, ebaselgusteta, kuigi pidevalt paradoksaalne stiilis kirjutamise ja põhjenduse.

Peamine asi - nendes järeldustes ja põhjustel, mis võiksid endale lubada Camus'i absurdset filosoofiat. Võib-olla väljendatakse selle kaste tähendust järsult "Kirjad saksa sõbrale"Muidugi ei ole heideggeriga otsene vastuolu. Aga see tähendab, et tüüpi eksistentsiaalse filosoofilise, mis sügavalt ja ilusti paljastab inimese elu draama ja siis jätab inimese üksi meeleheitega, nii et rahvuslikule või mõnele isikule teele Muu mürgistus jäetakse lahtiseks.

terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas

Ta kirjutas oma positsiooni Camus: "I, vastupidi, valis endale õigluse, et säilitada lojaalsus maa peale. Ma arvan jätkuvalt, et see maailm ei ole suurim mõte. Aga ma tean ka, et seal on midagi, mis on mõtet selles ja see on inimene, sest inimene on ainus olend, mis väidab, et mõista tähenduses elu. See maailm on kaunistatud vähemalt ja meie ülesanne on seda veenvate argumentidega nii, et ta saaks nende saatusega tegeleda oma abiga.

See näitab meid sügava essee teemasid cam "Raying Man". Filosoofiline anatoomia Bunt. Sa võid lühidalt öelda: Camel püüab mõista, kuidas inimene ja inimkond muutuvad mõrvadeks, sõdadest, mille kaudu teostavad ideed ja mõisted nende vabandusega.

CaMA tuletab meelde tulemusi saavutatud tema poolt filosoofia absurdsuse. Kuna inimkond podnatarly nagu hukkamõistu ja kaitses "kui see on vajalik, paratamatult" jne sõjad ja mõrvad, tuleb tunnistada, et olemasoleva eetika ei anna probleemile ühemõttelist loogiliselt informeeritud lahendust. Enesetapu keeldumine absurdsuse filosoofias näitas kaudselt, et mõrva vastu suunatud argumendid on võimalik tuua. Kuid küsimus jäi endiselt ebaselgeks.

Nüüd, "Rioty Man", ta pandi päevakorda. Absurdsi filosoofia eemaldamine, ütleb Camus, me tulime selle juurde "Esimesed ja ainult tõendid", mis on esitatud absurdsuse kogemuses - see on mässu. Aga eitada, et ta ei lükka tagasi: see on isik, kes on esimene rääkida "jah". Bunes läbimurre see omandab milline kollektiivse olemasolu. See muutub ühiseks ettevõtjaks Meie igapäevaelustes mängib mäss sama rolli, mis "cogito" mängib mõtlemise järjekorras: mäss on esimene tõendusmaterjal.

Kuid see ilmsus ekstraheerib üksikisiku oma üksindusest, see on üldine, kes on kõigi inimeste esimese väärtuse aluseks. Ma mässan, seetõttu me eksisteerime ". Cama Discatacces küsimus "metafüüsiline mäss". See mäss metafüüsiline, sest vaidlustab isiku ja universumi lõplikud eesmärgid. Esiteks ei kahjusta mäss Jumala kõrvaldamist.

See on ainult "vestlus võrdsetel". See on umbes vastuolu, inspireeritud terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas võtta tipptasemel. Seejärel peaks Camus olema mässu vormide ja mässu "uuringute" vormide analüüs, mis mõistavad Marquis de Garda loovuse näiteid, Dostoevsky loovust ta on tunnustatud "mähise vaimu parima teadlastena "Joo palju kui tsüstiit, sürrealistlik luule.

Maapinnale revolutsiooni tagajärgede purustamine. Camus sobib "ajaloolisele buniits" jaoks ajaloolase ega filosoofi ajaloo kui filosoofi ajalooga. Ta on kõige rohkem huvitatud sellest, milliseid keerukusid ja ideid suruvad ja surudes inimesi Tsararubiye, revolutsiooniline segasus, terrorsi, sõdade, võõraste ja hõimude massihävitusse.

Filosoofilised ja sotsiaal-poliitilised ideed seostatakse nende protsesside tõeliselt otsustava rolliga.

terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas

Uurige hoolikalt destruktiivsete revolutsiooniliste rahutuste ideoloogilise taustaga. Marxismi analüüsitakse, kaasa arvatud tema taju vene pinnas. Suhted põhimõtete teatamise, omanike revolutsioonilise šokiga ja inimeste hävitamise vahel on esindatud "mässumeelne inimene" autor.

Tapab asjaolu, et jumalik jääb põhimõtetesse ise ja nii ajalooline nihilism on pühitsetud. Kuid sarnasus on sarnasus ja see tuleneb lõpuks ajaloo valest filosoofiast, helistades Buntale. Ja kohe mõistis, et kui Jumal on olemas, võib ta olla keegi ja midagi, kuid ennekõike - kapten surma. Kui inimene tahab Jumalaks saada, peab ta ise õiguse määrama teiste elu ja surm. Aga olles teinud surnukehade ja lühikese hinge tarnija, ta ise välja osutus mitte Jumalasse, vaid underalises, Vile Death Deatheril.

Ratsionaalne revolutsioon, omakorda püüab püsivalt realiseerida Ennustatud Marx. Aga see on väärt ajaloo loogika kõigis selle tervikuna, sest ta käitub oma kõrge kirg vastu, hakkab ta kasvama tugevamaks ja tugevamaks ning tugevamaks ning lõpuks muutub see objektiivseks kuritegevuseks. Ja seetõttu, hoolimata suurimast riski ja ohtu, peaks Rebar läbima enese kriitikat ja enesepiirangut.

Griljantselt revolunceing mässumeelne revolutsiooniline, nihilistlik teadvus ja tegevus, CAMU püüdnud inspireerida oma lugejat, et "tõeline mäss" ja "uus revolutsioonia" olid võimalikud, vabad laastavatest tagajärgedest. Ja veel usk isikule, kes võttis "vabaduse riski ja raskuse", täpsemalt usku miljoneid üksikuid, ", kelle looming ja töötab iga päev eitasid ajaloo piirid ja endised miraažid" - see on väljapaistev kirjanik ja Tõhusta filosoof Albert Cami.

Albert Kama Ja Jumal ütles: Me loome mehe meie sarnasuse pildi ja jah, nad domineerivad kalad ja üle lindude taeva ja loomade üle ja veiste üle ja üle kogu maismaal ja kõik roomajate roomajad. Ja Jumal lõi mees oma enda pildis, Jumala pildis lõi ta; Mees ja naine lõid need. Genesise raamat "Piibli krunt". Kirjanik: Vsevolod Konstantinov. Studio Neophyte Taskus leidsid nad kasutamata pileti - ta tahtis kasutada raudteed, kuid sõbrad pakuvad nendega kaasa minna.

Auto fragmentide hulgas leiti oma reisikotti ja selle autobiograafilise romaani eelnõu, mille üle ta viimastel aastatel töötas ta. Ta nimetatakse "esimene inimene". Esimene ettevalmistus ajakirjanduses tegi kirjaniku lesk, frank. Aga sõbrad hoiatasid seda avaldamisest: toornafta tekst, mõnikord isegi ilma punktide ja komadeta ning see annab uue põhjuse, miks halvasti soovivad rääkida kaamera talendi kinnitamisest. Lisaks Alžeerias oli sõda iseseisvuse taga ja kirjaniku pakkumise mälestused oleksid oma kodumaa suhtes sobimatud.

Paljude aastate pärast võttis käsikiri kirjaniku tütar, Catherine. Urineerimise põletamine naise ravi kuuekümnendas oli ta vaid neliteist, kuid ema rääkis viimase raamatu Isasele, ta oli kogu aeg kirjaliku rahul, enamasti ta tahtis hävitada kõik Ja kui ta on trükikojas juba valmis teksti teinud, ei jätnud kahtlused teda: kas see on õige isa mälu kohta? Ma tahan, et see oleks loo mees ja naised, mis on ühendatud verevõlakirjade ja erinevate kõike.

Selles - kõik parim, mis on maa peal, on ta rahulik koletis. See on seotud kogu meie ajaloo hullumeelsusega; Tema lugu on sama nagu alati.

See on kõige sagedamini vaikne või maksab käputäis sõnu; Ta räägib pidevalt ja on võimetu, et edastada sõnu, mis asub tema vaikus Märkmed ja plaanid » "See väike sülearvuti puuri traat spiraal," kirjutab eessõna Catherine, "aitab terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas kujutada ette, kuidas autor kavatseb ehitada oma tööd.

Jean on esimene inimene. Haritud, sport, slutty, vihane, üksildane Ma valin oma elu ja inimesed oma kapriisis. Kui ma mõistsin, et ma ei suutnud tõeliselt armastada ja ma arvasin, et ma suren iseendale. Mitte olla armastatud - see on lihtsalt ebaõnnestumine, mitte armastama - see on ebaõnne. Albert Kama "Me oleme lapsed ilma Jumalata ja ilma isata," kirjutab Cami, "ja mentoreid, keda me pakuti, olime häiritud. Me elasime ilma mõtteta.

Alates sellest ajast Albert hakkab rääkima sõpradega oma plaani ja üha enam neist: "mitte sellepärast, et nad kahjustasid mind, sest see juhtub tavaliselt, kuid seetõttu, et nad pidid mulle parimad kui ma olen.

Ma ei suutnud seda valet kanda. Nende südamete saladuses tõstatasid nad tema kohtute seinale ja peksid kõik tema nime ulatusest ja mis kõige tähtsam, nad kohtunik, mõistavad hukka. Tema nimest! Ta ütles Bludnitsa Krotko: "Ja ma ei mõista sind ka hukka. Ta ei nõudnud sellist innukust, mu sõber. Ta tahtis teda armastada ja ainult. Loomulikult on inimesi, kes teda armastavad, isegi kristlaste seas.

Aga kui palju neist? Sõrmede poolt loota. Albert Cami. Albera ei olnud ja aasta. Oktoobris, kui ema ja vanaema liigutati hoovis hoovis, lähenes Alžeeria linnapea neile, küsis Madame Kama ja ütles, et tema abikaasa langes julge võitluse surmaga Marne'is.

Aga pool kuningas ema ei kuulnud. Ta tõusis üles ja tulenes lugupidavalt härra käest ja tema vanaema uimastas oma suu oma suu oma peopesaga ja kõhkles hispaania keeles: "Issand! Aga kes inimesed lähemale temale kui ta? Tal oli õrn parem nägu, juuksed, nagu tavaliselt terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas, must ja lokkis, väike sirge nina, ilusad ja soojad pruunid silmad.

Verhandlung 30 1938

Aga midagi selles inimeses tabas. Mitte nii palju isegi oma väsimuse või sisemise pingemaskiga kiirendanud, kui palju puudub pilk, vaikse kõrvalekalle väljendamine, pidevalt ekslemine mõnede obrorudi nägu, kuid ründas ainult selle naise ilusas välimuses. Tõde on see, et hoolimata kõigist oma armastusest ei suutnud ma elada selle pimeda kannatlikkuse seaduste kohaselt ilma sõnadeta ilma plaanideta.

Ma ei suutnud elada oma teadmatut elu. Ja ma vaidlustasin valguse ehitatud, loodud, Dotlah põles hinge. Minu päevad olid täidetud piiri, kuid midagi ei ületa terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas südames nagu Siin rida puruneb, kuid see on selge, et selles südames oli kõik keedetud, nagu Mya Karamazova, kuigi tema noorte lemmik iseloom oli ratsionaalne Ivan: "Ma mängisin seda, võib-olla halvasti, ma mäletasin laagrist, Imbed selle pildiga aju luud.

Kui keegi vastas, ta roseinaed või ehitatud nägu. Ühel päeval märkasin dollari ravi seda ja leidis, et GRIMAde kohtleb teda, otsustasin sundida Jacki austama mu püha san: ta kutsus teda, pani teda kõigi ja pikka, luude ees, ilma tarbetute sõnade ees Hit põske kiik. Blow oli nii tugev, et ma peaaegu koputasin pea juurde. Vasakpoolne põske põletas, vere maitse oli suus. Poiss vaatas teda ilma ühe pisarata kogu oma elu ta tabas pisaraid ainult terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas ja armastust, ja mitte kunagi - kurja või tagakiusamine, mis tegi seda kõvasti ja adamat ja läks oma pinkile.

Aga Kama armastas mängida ja prodeli poja. Nad on kuulnud karm ja ülim inimene universumis. Nad on sellest maailmast maailmast välja saadetud, kes on selle rahulolematute kannatuste rahulolematute kannatuste ja aarega sisenenud. Nad pööravad saatuse mehe käte, juhul, mis tuleks lahendada inimeste seas. Ta kuulub tema saatusse. Kivi - tema pärand.

Selleks hetkeks oli Alberta juba üritas minna ees, kuid teda ei võetud kopsude tõttu. Mõne aja jooksul õpetas ta koos oma abikaasaga koolidest väljasaadetud Oren-juudi lastel, aitasid varjata neid, keda uus režiim kummitati, nüüd sama tuberkuloosi võimaldas tal saada maa-aluseks meheks.

Suvel Ja siin järk-järgult algavad "absurdne" vaade muutustele muuta. Pola Negri owes to this chain to have married Prince Tillvenio K. Freuden thal verffentlichten s. Sende diese Kette weiter und fertige neun Abschriften an und sende sie an neun Deiner Freunden! Die Kette hat in Flan dern begonnen bei einem Hauptmann der Artillerie, und mu neunmal um die Erde gehen. Sende sie weiter, wenn mglich innerhalb 24 Stunden nach Emp fang. Reie die Kette nicht, sie knnte Dir Unglck bringen.

Innerhalb der nchsten 3 Freudenthal: 9 Tage, zahle die tage, wird sich etwas ereignen und Dich erfreuen. Wenn Du sie als Scherz auffast und [nicht] weitersendest, kann Dir Unglck zustoen. Die Voraussage hat sich immer bewahrheitet. Frst Vrie de Vilterie Fr. Des Herrn Villes Fr. Tage, weil er die Kette nicht ernst nahm.

Nois of Lizora verlor ihren einzigsten Sohn am 8. Tage, weil sie die Kette nicht ernsr! Hge und Sacha Juits Fr. Noye J. Sascha Guitry gewannen Merbisch Fr. Mesi Kant verdankt sein Vermgen der Kette, weil er die Instruktionen gewissenhaft erfllte. Die deutschen Niederschriften RS hingegen liefern eine selbstndige, stark krzende bersetzung des englischen Textes und spiegeln ungefhr folgenden Archetypus wider: Glckskette.

Gesundheit und Glck bringt diese Glckskette. Fertigen Sie neun Kopien an und schicken Sie je eine an jemand, dem Sie gut gesinnt sind.

Angefangen wurde diese Kette von einem amerikanischen General mit dem Wunsche, sie mge neunmal um die Welt sagedane urineerimine kahjustas neeru und allen denen Glck brin 1 Wie schon aus den angefhrten gleichlautenden Namensentstellungen hervorgeht, gehren die Niederschriften.

Unterbricht jemand die Kette, so bringt sie ihm Unglck und Ruin. Nachweisbar fing Rems in Caroces nach 9 Tagen sein Glck an. Herr Alberasin Victoria gewann in der Lotterie. Herr Monta, de! Wie sich's des weiteren nachweisen lt, hat Herr Albani das grosse Los gewonnen 2.

So mge auch Ihnen diese Kette Glck bringen! Die estnische Niederschrift T ist eine recht getreue ber setzung des soeben wiedergegebenen deutschen Archetypus: Tervist ja nne toob see nneahel! Valmistage 9 koopiat ja saatke iga koopia isikule, kellesse Teie htahtlikult suhtute. Seda nneahelat alustas ks Aameerika kindral soovija [lies: sooviga] et see ahel 9 korda mber ilma rndaks ja tooks nne ahela jatkajale, tervist ja nne. Kes aga ahela katkes tab, seda hvardab nnetus ja majanduslik kokkuvarisemine.

On selgunud, et nn algas hra Gatarro juures 9 peva prast koopiate rasaatmist ja hra Alverao vitis Viktoria loterii peavidu. Hra Acconte de Vea ja hra Veber ei vtnud ahelat tsiselt ja varsti haigestus esimise perekond ja teist hvardas pankrott.

Toogu ka Teile see ahel tervist ja nne. Vtke seda ahelat tsiselt ja titke reeglid. Serpirilla L, K: f. Leblanc LMN, K: f. Martino L, K: f. Nota LM, K: f. Marmont Terav valu kõhu valgete tipptempsi allosas, K: f.

Lonya K, L: f. Resson K, L: Messori, M: f. Narsochi LM, K: f. Magnania L, K: f. Sentilla LMN, K: f. Avensi L, KM: f. Lucie de Fambondi K, L: L. Ambra, MN: L. Calieri L, K: f. Mo naco MN, K: f. Verrio L, K: f. Lombardi LM, K: f. Felicia di Vegliaslie bzw. Velg- L, K: f. Guilie di Brambilia L, K : f. Aldovrani LM, K: f. Rossi LMN, K: f. Viima LMN, K: f. Frederik Regel L, K: f. Regel, N: Fredie Rogel.