Põhjused ja tagajärjed

Industrialiseerimine algas erinevates riikides erineval ajal mõnedes riikides pole see veel alanud. Erinevad tegurid mängivad rolli erinevatel aegadel ning mitte kõik Maa kliimat kauges minevikus mõjutanud faktorid pole praeguse kliimamuutuse seisukohalt olulised. Immanuel Kant leidis, et objektiivsed põhjuslikud seosed on siiski olemas, kuid tänu sellele, et inimmõistus eeldab põhjuslikkust tunnetuse aprioorse vormina. Seetõttu toob kliimamuutus mõnede Maa piirkondade jaoks kaasa tõsiseid tagajärgi olenemata kohtadest, kust heitmed pärinevad. Põhjuslikud seosed ei iseloomusta seega asja iseeneses, vaid ainult asja meie jaoks. Globaalse soojenemise jätkumine suurendab tõsiste, laialdaste ja pöördumatute mõjude tõenäosust.

põhjused ja tagajärjed

Praktiline info Kliimamuutused ja nende põhjused Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui inimtekkelised. Muutuvas kliimas toime tulemiseks tuleb kõigepealt muutused ja nende põhjused välja selgitada. Kliima muutumist tuhandete ja miljonite aastate jooksul saab hinnata näiteks liustikujääd, taimede ja loomade fossiile, kunagist meretaset, laamtektoonikat, puude aastarõngaid, õietolmu levikut, vanu kunsti- ja kirjandusteoseid ning erinevaid setteid uurides.

põhjused ja tagajärjed

Lisaks kaudsetele kliimamuutuste jälgimise meetoditele on alates Looduslikud kliimamuutused Looduslikud kliimamuutused võivad kesta lühikestest, paariaastastest perioodidest kuni saja tuhande aastaste tsükliteni — tuntuimad näited on aastane El Niño tsükkel ja aastase kestvusega põhjused ja tagajärjed jääaja tsüklid. Kliima muutumist põhjustavad paljud erinevad tegurid: maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika.

Iga tegur mõjutab kliimat erinevalt ning Maa ajaloos on olnud tänasest oluliselt külmemaid ja soojemaid perioode.

põhjused ja tagajärjed

Keskmise temperatuuri muutus aastatel Inimtekkelised kliimamuutused Tööstusrevolutsiooni alus oli fossiilsete kütuste kasutusele võtmine. Kivisüsi, nafta, maagaas ning teised süsinikupõhised kütused annavad majanduse arengule tugeva tõuke, kuid nende põletamisel eraldub põhjused ja tagajärjed määral heitgaase. Kliimamuutuste kontekstis on kõige enam räägitud süsihappegaasist ehk CO2, süsinikdioksiidist, kuna see on Maa atmosfääris veeauru järel kõige enam levinud kasvuhoonegaas KHG.

Süsihappegaas on ka kõige olulisem inimtegevuse tagajärjel tekkinud KHG. Süsihappegaasi kontsentratsioon on küll tõusnud ja langenud juba miljoneid aastaid, kuid Maa ajaloos ei ole teada ühtegi teist nii äkilise soojenemise perioodi.

Kõigi varasemate kliimamuutuste uurimisel on selgelt näha, et CO2 põhjused ja tagajärjed ja temperatuuri muutused on omavahel seotud.

põhjused ja tagajärjed

Enamik teadlasi on ka seisukohal, et tänaste enneolematult kiiretes kliimamuutustes on inimesel oluliselt suurem roll kui mistahes looduslikel põhjustel. Muutuste peamine ajend ongi heitgaaside paiskamine atmosfääri — lisaks CO2-le on märkimisväärse mõjuga ka metaan CH4dilämmastikoksiid N2O ning fluoreeritud gaasid F-gaasid.

põhjused ja tagajärjed

Kõiki kliimamuutuseid tekitavaid gaase kokku nimetatakse kasvuhoone-gaasideks. Kasvuhoonegaaside mõju atmosfäärile nimetatakse omakorda kasvuhooneefektiks.

põhjused ja tagajärjed

Viimati uuendatud: